Harju Elu käis külas plussenergiamaja ehitusel

Harju Elu käis külas meie plussenergiamaja ehitusel, teavitamaks ja tutvustamaks energiasäästlike majade ehitusest oma lugejaid. Toome Teieni artikli täispikkuses.

 

Põllküla

Väga tähtis on eramu varjualuse paigutus. Sügisesel ja talvisel ajal paistab päike tuppa. Suvisel ajal annab katus varju, et energiat poleks vaja kulutada hoone tuulutamisele või jahutamisele. Pildil aprilli keskel valmiva maja ehitus Põllkülas.

“ENERGIA ÜLEJÄÄK TALLETUB AKUDESSE VÕI MÜÜAKSE VÕRKU”

Põllkülas valmib energiat tootev eramu

Keila vallas ehitatakse Fasteco OÜ poolt 90-ruutmeetrist plussenergiamaja. Soovitud majamudeli valmimisele eelnes pool aastat projekteerimis- ja arendustöid.

Ehituspaigas on kevade teise täispäeva hommikul külm. Pigem meenutab miinuskraadidega ilm talve algust ehk aega enne jõulupühi. Ometi käib töö nii maa peal kui ehitusplatsi kohal. Töömehed on ametis eramu katusekatte paigaldamisega. Veidi eemal ronivad vanadel põlispuudel kassiliku osavusega arboristid, et võrasid harvendada.

Fasteco juhatuse Oliver Lehtmetsa ja Jüri Nuusti sõnul on ehitus edenenud hästi. Ehitusega alustati 9. märtsil, 12. märtsil oli olemas eramu karkass koos laega. 18. märtsil oli juba hoone karp kinni ning sarikad peal. “Avad on vaja veel täita. Ehk siis ette saavad aknad ja uksed,” ütleb Lehtmets.

Ehitusele eelnes pool aastat inseneritööd. Arvutati välja, kui palju vajab elamu kütet ja muud energiat. Teisalt jälle oli vaja arvutada, kui palju suudab kõike vajalikku ise tagasi toota. “Algusest peale oli selge, et tegemist peab olema plussenergiamajaga,” selgitab Oliver Lehtmets. Eelmise aasta mais valmis ettevõte poolt Harjumaal Tutermaa külas B-energiamärgisega eramu. Pärast seda otsustati teha suur samm edasi, plussenergiamaja suunas.

Paneelid õiges suunas

Mis vahe on pluss- ja nullenergiamajal? “Liginullenergiamaja kasutab ära nii palju energiat, kui palju toodab. Plussmaja on see, mis toodab rohkem energiat, kui ise kasutab. Elektrienergia ülejääk talletub kas akudesse või müüakse võrku,” ütleb Lehtmets.

Põllküla hoonel on põrandaküte ning töötab õhk-vesi soojuspump. Katuse lõunaosasse aga paigutatakse päikesepaneelid.

Kuidas ehitada säästlikku hoonet? Mehed ütlevad, et arvestada tuleb väga paljude asjadega. Näiteks põrandad, seinad, vahelaed, aknapind, ventilatsioonid, katustekalle, päikesepaneelide asend ning loomulikult maja enda asend. “Et paneelid kasutavad päikest, siis peab jälgima, et see paistaks kaua. Ning paneelid olgu lõuna suunas õige kaldega,” räägivad Nuust ja Lehtmets.

Sama tähtis on ka näiteks eramu varjualuse paigutus. Sügiseselt ja talvisel ajal paistku päike tuppa. Aga suvisel ajal annab katus varju, et energiat poleks vaja kulutada tubade tuulutamisele või jahutamisele.

Tuletõrjele veevõtukoht

Priit Karjus EPICENTER Kinnisvarast seletab, et hoone ise rajatakse kiiresti. Kuid enne seda tuli arendajatel ehitada ka näiteks küla tuletõrje veevõtukoht. Maja ehituslik hind on veidi üle 90 000 euro. “Kui Tutermaal on majades 55 ruutmeetrit ja kaks magamistuba, siis siin on veidi üle 90 ruutmeetri ja kolm magamistuba,” ütleb Karjus.

Oliver Lehtmets lisab, et hinna saab hoida suheliselt madalal mitte odava materjaliga, vaid kvaliteetse materjaliga ning täpse inseneritöö ja arhitektuurse lahendusega. Kui tavaliselt on Eesti passiivmajadel seinte paksus 40-50 sentimeetrit, siis Põllkülas saadakse sama tulemus vaid 20 sentimeetriga. “Seinad on õhutihedad. Liitekohad ja sõlmed ei tohi õhku läbi lasta,” ütleb ta.

Allar Viivik
allar@harjuelu.ee

 

Artikli originaalviite leiab siit.

Täname Harju Elu meid külastamast ning järgmise kohtumiseni!